Fondist

Tutvustus

Sihtasutus Eesti Puuetega Inimeste Fond põhikiri

Eesti Puuetega Inimeste Fond (edaspidi EPI Fond) asutajaks oli Vabariigi Valitsus. Fondi põhikiri ja nõukogu kooseis kinnitati 7.aprillil 1994.a. valitsuse määrusega nr.129 ja registreeriti Tallinna Linnavalitsuses 4.mail 1994.a. Vastavalt põhikirja 4.punktile oli Fond riigi eelarveväline ja Fondi riiklike vahendite allikaks olid eraldised hasartmängumaksust. Valitsuse 4.veebruari 1997.a. korraldusega nr.117-k kujundati EPI Fond ümber sihtasutuseks nimega Sihtasutus Eesti Puuetega Inimeste Fond ja määrati uus 7 liikmeline nõukogu kooseis ja kiideti heaks uus põhikiri. Asutaja õiguste teostajaks määrati Sotsiaalministeerium.

Valdkonna huvikaitsetegevusi ja rahastamise statistikat organisatsioonide lõikes saab näha siit: Statistika

Hasartmängumaksu laekumistest, koondprojektile "Puudega ning psüühikahäirega inimeste huvikaitse ja võimestamine" eraldatud toetus aastal 2020-2023 on 3 600 000 eurot.
Koondprojekt sisaldab kokku üle 52 projekti, seal hulgas organisatsioonid, 32 on esitanud puudespetsiifilised liidud, 16 maakondlikud + Tallinna puuetega inimeste katusorganisatsioonid ja 1 Puuetega Inimeste Koda.

SA Eesti Puuetega Inimeste Fondi poolt 2019 aastal tellitud uuring: "Puuetega inimeste organisatsioonide rahastamise ja huvikaitse teostamise uuring"
Uuring viis läbi Baltic Id OÜ ja Finantsakadeemia OÜ
Uuring on alla laetav siit


Toetuse jagunemise proportsioonid 2022:  

• Psüühikahäiretega inimeste ning nende lähedaste esindusorganisatsioonidele EPIFondi lepinguliste kohustuste täitmiseks 110 000 eurot ja puuetega inimeste organisatsioonide huvikaitse tegevuse toetamiseks 1 136 575,5 eurot, millest:
• 38 000 eurot Eesti Puuetega Inimeste Fondi tegevuskava alusel (sh halduskulud kokku ~ 3% puuetega inimeste huvikaitse tegevuse toetamise mahust)
• Puuetega inimeste organisatsioonide võrgustiku tegevusprogrammide toetuseks jaotatakse algoritmi järgi 1 098 575,5 eurot alljärgnevalt:
• 444 923 eurot (~40 % tegevusprogrammidele eraldatavast mahust) liitude tegevusprogrammide (sh halduskulud) toetuseks;
• 444 923 eurot (~40 % tegevusprogrammidele eraldatavast mahust) piirkondlike kodade ja liikmesorganisatsioonide tegevustoetuseks;
• 21 972,5 eurot (~2% tegevusprogrammidele eraldatavast mahust) aastalõpu reservi;
• 186 757 eurot (~17% tegevusprogrammidele eraldatavast mahust) EPI Koja tegevustoetuseks.

Toetuse jagunemise proportsioonid 2021:
1 199 485 eurot jaotatakse puuetega inimeste organisatsioonide võrgustiku tegevusprogrammide ning psüühikahäiretega inimeste ning nende lähedaste esindusorganisatsioonide toetuseks alljärgnevalt:

• 41 171 eurot Fondi tegevuskava alusel (sh halduskulud) 
• 44 162 eurot jäetakse 2021.a.aastalõpu reservi eesmärgiga tasandada riske ja/või võimendada vajalike muutusi;
• 8 000 eurot organisatsioonide arenguhüppe fondi.
• 436 092 eurot liitude tegevusprogrammide (sh halduskulud) toetuseks;
• 436 092 eurot piirkondlike kodade ja liikmesorganisatsioonide tegevustoetuseks;
• 187 685 eurot EPI Koja tegevustoetuseks;
• 87 454 eurot suund 2 tegevuste toetamiseks, millest kriisikaardi koostamise nõustamise taotlusvooru kohustuste katteks 2021 aastal  26400 eurot, EPIKojale suund 2 koordinatsiooniks 37 348 eurot ning uue, 2021 taotlusvooru väljakuulutamiseks 23 706 eurot.

1. “baaskomponent“, mis ei sõltu organisatsiooni suurusest on Liitudele 25% ja maakondlikele kodadele 30%; 10% proportsionaalselt MTÜ ja SA registrisse kantud puuetega inimeste ja nende lähedaste liikmelisusel tegutsevate liikmesorganisatsioonide arvuga nii liitudele kui ka maakondlikele kodadele;
2. organisatsiooni netokäivet eurodes (lisaraha, mis on saadud täiendavalt Fondist saadule) arvestav komponent nii Liitudele kui ka maakondlikele kodadele 20%. Selleks jagatakse organisatsioonid käibe järgi kümnesse gruppi nii, et logaritmskaalal tekiksid võrdsed vahemikud, mis annavad arvestuslike punkte vastavalt 1 – 10;
3. Liitudele 37% ja maakondadele 32% arvestab füüsiliste liikmete arvu registrisse kantud organisatsioonides. Selleks jagatakse Liidud ja maakondlikud kojad suuruse järgi kümnesse gruppi nii, et logaritmskaalal tekiksid võrdsed vahemikud, mis annavad arvestuslike punkte vastavalt 1 kuni 10. Ühes grupis olevate organisatsioonide selle toetuse komponendi suurus on võrdne. Grupi määramisel arvestatakse registrisse kantud organisatsiooni üksikliikmetest kõiki MTÜ seaduse tingimuste kohaselt organisatsiooni liikmete nimekirja kantud liikmeid.
4. Otsekontaktide arv 3%. Selleks jagatakse organisatsioonid otsekontaktide hulga järgi kümnesse gruppi nii, et logaritmskaalal tekiksid võrdsed vahemikud, mis annavad arvestuslike punkte vastavalt 1 – 10. Ühes grupis olevate organisatsioonide selle toetuse komponendi suurus on võrdne. Otsekontaktide arvu all tuleb mõista:

 

•  otsekontakte inimestega (nt osalemine organisatsiooni poolt läbiviidud koolitustel, seminaril, ühisüritustel) juhul, kui otsekontakti toimumise kuupäev, koht ja osaleja on tõendatud osaleja allkirjaga (registreerimisleht) või muul taasesitamist, ürituse kuupäeva ja osalejate arvu tuvastamist võimaldaval viisil (nt foto, kuvatõmmis vm). Otsekontaktidena võib käsitleda ka elektroonilisi koosolekuid.

Otsekontaktideks ei arvestata telefonikõnesid, elektroonilist ega paberkandjal kirjavahetust, infoliste ega elektroonilisi foorumeid, meediakampaaniaid ning elektroonilisi ankeete ja küsitlusi, inimeste nõustamist ega kontakte organisatsiooni poolt osutataval teenusel osalenud klientidega.
Rahastamisel arvestatakse vaid katusorganisatsiooni tegevust (mitte tema liikmete poolt teostatud otsekontakte). Juhul, kui üritus viiakse läbi kahe organisatsiooni koostöös, on mõlemal organisatsioonil õigus esitada sama registreerimisleht või tõendus.

1. 5% organisatsiooni kodulehe hindamine ja sotsiaalmeedia kanali olemasolu

Toetuse jagunemise proportsioonid 2020:

• 38 000 eurot Fondi tegevuskava alusel (sh halduskulud) 1 052 000 eurot jaotatakse võrgustiku tegevusprogrammide toetuseks algoritmi järgi alljärgnevalt:
• 52 600 eurot (5%) jäetakse 2020.a. reservi eesmärgiga võimendada 2019.a.  läbi viidud uuringu „Puuetega inimeste organisatsioonide rahastamise ja huvikaitse teostamise uuring“ ettepanekute rahastuse mudeli rakendamisel aastatel 2021 ja 2022.
• 410 280 eurot (39%) Liitude tegevusprogrammide (sh halduskulud) toetuseks;
• 410 280 eurot (39%) piirkondlike kodade ja liikmesorganisatsioonide tegevustoetuseks;
• 178 840 eurot (17,0%) EPI Koja tegevustoetuseks ning uuringu „Puuetega inimeste organisatsioonide rahastamise ja huvikaitse teostamise uuring“ järelduste ja ettepanekute läbi arutamiseks võrgustikuga aastal 2020;

Toetuse jagunemise proportsioonid 2019:
 

• Liitudele 375 375 € (41,16 %).
• Piirkondlikele kodadele ja liikmeorganisatsioonidele 375 375 € (41,16 %).
• EPI Kojale 136 180 € (15,0 %).
• SA EPIFond administreerimine 38 000 € (4 % ).
• Aasta alguse reserv 24 450 € (2,68 %)

Toetuste proportsioonid organisatsioonidele tulenevad järgnevatest teguritest:

Puude spetsiifilised liidud.

1. Baaskomponent 20 %
2. Liikmesorganisatsioonide arv 20 %
3. Organisatsiooni eelneva aasta netokäive 20 % (jaotus logaritmskaalal 1-10)
4. Füüsilisest isikute liikmete arv registrisse kantud organisatsioonides 40% (jaotus logaritmskaalal 1-10)

Maakondlikud kojad.

1. Baaskomponent 30 %
2. Liikmesorganisatsioonide arv 20 %
3. Organisatsiooni eelneva aasta netokäive 15 % (jaotus logaritmskaalal 1-10)
4. Füüsilisest isikute liikmete arv registrisse kantud organisatsioonides 35% (jaotus logaritmskaalal 1-10)

Vara ja vahendid

Sihtasutuse vara ja vahendid moodustuvad:
 

• Riiklikud eraldised;
• Juriidiliste ja füüsiliste isikute annetused, samuti rahvusvaheliste ja teiste riikide fondide eraldised;
• Sihtasutuse tuluüritustest ning seadusega lubatud majandustegevusest laekunud vahendid.

Annetused ja eraldised võivad olla rahalised või varalised. Annetused ja eraldised võivad olla sihtotstarbelised.


Vara kasutamise ja käsutamise kord:
 

• Sihtsuunitlusega annetusi ja eraldisi kasutatakse vastavalt annetaja või eraldaja soovile, kui see ei ole vastuolus seaduste ja muude õigusaktide või sihtasutuse põhikirjaga;
• Sihtsuunitluseta üleantud annetusi ja eraldisi ning oma majandustegevusest laekunud vahendeid kasutab ja käsutab sihtasutuse nõukogu sihtasutuse põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks vajalike programmide, uuringute, projektide ja ürituste toetamiseks ning vastava selgitustöö tegemiseks;
• Sihtasutuse vahendid ja tulud võib jaotada sihtasutuse sihtkapitalidesse;
• Sihtasutuse vahendeid kasutatakse sihtasutuse ülalpidamiskuludeks.

Toetuste andmise eelistused Eesti Puuetega Inimeste Kojal ja EPIF Nõukogul on projektide finantseerimis-taotluste hindamiseks olnud järgmised prioriteedid:
 

• Puuetega inimeste (eriti noorte) hariduse edendamine;
• Rehabilitatsioon ja nõustamine; tööhõive küsimused;
• Vaba aja veetmine ja kultuuri projektid.